6. Ülesanne

Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal.

	Mõte	Hinnang 0-10 pallini	Vaidlustamine
1.	Olen paks ja ema moodi.	8	Miks sa arvad, et oled paks? Kui paks on sinu jaoks paks? On sulle keegi seda tõsiselt öelnud? Kas tead oma KMI-d? Millistele normidele toetud?
2.	Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).	8	Mida tähendab sinu jaoks normaalne söömine? Kui palju kaloreid sa päevas saad? Mitu korda päevas sa sööd? Mida meeldib kõige rohkem süüa, mida vähem? Kas normaalse all mõtled ka tervislikku toitumist?                    Mida tähendab „hästi“ 10- palli süsteemis?
3.	Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.	8	Millega tavaliselt tegelenud oled? Millised on sinu huvid/hobid? Mida sa sooviksid teha? Mida sa mõtled „kõik“ all? Mis mõte peab tegevusel olema, et sooviksid seda teha?
4.	Kõik läheb allamäge.	8	Mida mõtled „kõik“ all? Kas on midagi, mis läheb hästi? Oled sa midagi teinud, et asjad läheksid ülesmäkke? Mis olukorda tahaksid eelisjärjekorras parandada?
5.	Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.	7	Mis põhjusel seda arvad? Kas oletad seda või oled millestki järeldanud? Kas oled tema käest küsinud, millisena meeldid? Saledusel on omad piirid, mida sina saleduse all mõtled?
6.	Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.	7	Mida tähendab sinu jaoks „sellisena“ Kuidas ennast hindad? Mida on sinus, mis sinu arvates ei meeldi mehele? Oskad nimetada oma positiivseid jooni? Millisena sa sellele mehele meeldid?
7.	Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.	6	Mis usku sa oled? Kui pikka aega oled olnud taimetoitlane? Kas sinu usk keelab sul liha süüa? Kas saad kõik vajalikud toitained taimsest toidust kätte? Kas oled koguaeg söönud taimetoitu või miski sundis sellise otsuse vastu võtma?
8.	Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?	7	Mida pead silmas „normaalse“ all? Kui hea on hea väljanägemine? Mida sa enda juures muuta tahad? Või oled juba muutnud? Kas juhindud mingist eeskujust? Miks arvad, et ei ole praegu normaalne ja hea väljanägemisega?
9.	Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.	8	Mida sa tahad, et sinus märgataks? Milles sa rohkem pingutama pead (dieet, trenn, õppimine)? Kas oskad täpsustada, keda mõtled „teiste“ all? (sõbrad, vanemad vm)
10.	Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.	7	Mida tähendab sinu jaoks „ilus“? Kas on keegi eeskujuks/tahad kellegi moodi olla? Kas trenni teed ainult selle pärast, et olla ilus või on mõni muu eesmärk ka? Kas tahad meeldida teistele, endale või mõlemale? Kas praegu sa ei ole ilus? Keegi on sulle midagi öelnud või ise arvad nii?

5. Ülesanne

Lugeda „Riina“ juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal.

Soodustavad tegurid	Tunded	Mõtted	Käitumine	Säilitavad tegurid
Gümnaasiumi ajal võttis kaalust palju alla ja teised kiitsid teda, jagasid komplimente ja see tekitas Riinas hea enesetunde, millele järgnes soov edasi pingutada. Segane suhe noormehega – leidis tema telefonis sms-i teiselt tüdrukult. Riina järeldas, et põhjus on tema kaalus, kuna parasjagu tegeles sellega. Hirm muutuda samasuguseks nagu tema ema ja õde – ülekaalulised.	Rahulolematus (kui kaal pole piisavalt madal, võib tuleb juurde) Rahulolu (kui kaal langeb) Hirm Ebakindlus Ebaõnnestumine Süütunne Tunne, et on suur ja kole Tahtejõud Viha ja kurbus (kui hakkas kahtlustama noormeest petmises) Paanika Mure Paranoia	„Olen inetu ja paks“ „Olen nõrk ja tahtejõuetu„ „Kui väljas käin, siis kõik jälgivad ainult mind – istun pigem kodus, seal on turvalisem“ „Muutun samasuguseks nagu ema ja õde“ „Meeldin noormehele ainult saledana, seega pean jätkama kaalu langetamist“ „Pean rohkem trenni tegema ja vähem sööma“ „Elu on läbi, kui võtan vähekegi juurde“ „Kui võtan kaalust alla, siis olen ilusam ja mulle tehakse komplimente“ „Kui söön ühe jäätise, siis tunnen, et olen vähemalt 3kg raskem“ „Ma ei suuda magada“ „Oksendamine aitab mul väga hästi kaalu hoida“ „Alates homsest hakkan vähem sööma“ „Ma ei suuda iseseisvalt toime tulla“	Riina valmistus ülesöömishoogudeks – käis poes toitu juurde ostmas. Riina tegi alusetuid järeldusi. Sõi vähe ja tegi palju trenni. Riina sattus hasarti kaalu langetamisest. Peale söömist oksendas, mis andis talle kindlustunde, et ta saab kaalu kontrolli alla hoida. Riina hakkas käima kaalujälgijate rühmas. Ei käi väljas, kardab, et kõik jälgivad teda, istub kodus ja räägib vanematele oma kehakaalust. Riina tunnistas endale, et ta ei saa probleemiga iseseisvalt hakkama.	Lähedaste ükskõiksus või tegevusetus – keegi ei tegelenud tüdruku söömise reguleerimisega peale esmast, juba haiglaravi. Ema ei mõista söömishäiret ning valmistab madala kalorsusega toitu tütrele, toetades sisuliselt tüdruku  jätkamist samas vaimus. Oksendamise jätkamine, kuna see aitab „kaalu hoida“.

4. Ülesanne

Analüüsida EDI-II jooniseid (vajadusel lugeda lisamaterjali M. Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all). Analüüsi aluseks olevad küsimused:

Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?

Toetudes Joonis 1 esitatud andmetele on näha, et söömishäirega patsiendil on kõigi omaduste skoor kõrgem kui kontrollgrupil. Tunduvalt suurema erinevusega omadused söömishäire ja kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA), buliimia (B) ja sotsiaalne ebakindlus (SI). Kõige väiksem erinevus on selliste omaduste nagu perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF) vahel.

Millega see võiks olla seletatav?

Selline erinevus on seletatav sellega, et söömishäirega patsientidel esinevad vastavad psühholoogilised, käitumuslikud või isiksuslikud iseärasused. Lisaks on seetõttu häirunud ka organismi kognitiivne funktsioon.

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?

Umbes pooled omadustest olid I korral kõrgema skooriga, kui seda II ja III korral – B, BD, ID, IA, MF ja IR. Samas on omadusi, mis muutusid aja jooksul väga vähe või mis on hoopis võrreldes I mõõtmistulemusega tõusnud. Lisaks oli neid omadusi, mille skoor oli II mõõtmiskorral tõusnud I mõõtmiskorra suhtes ning III mõõtmiskorral siiski langenud I korra skoori suhtes. Kõhnuseihalus (DT) oli see omadus, mille skoor I korral 9,5, II korral aga 10 ning III korral langes 8,5-le. Analoogne muutus oli ka sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul. Asketism (A) ja perfektsionism (P) olid need omadused, mis nii II kui III mõõtmisel olid kõrgema väärtusega, kui I mõõtmisel. Kõige enam langes küpsusehirmu (MF) skoor, seda nii II kui III korral. Kõige vähem langes kehaga rahulolematuse skoor (BD). Mittetõhusus (I) oli omadus, mis II mõõtmisel ei andnud mingit erinevust, kuid skoor langes siiski 2 punkti võrra III korral. Sarnaselt muutus ka impulsi regulatsiooni (IR) skoor.

Kas tulemused on ootuspärased?

Joonis 1. puhul on tulemused üldiselt vägagi ootuspärased. Selge see, et EDI-2 alaskaalal toodud omadused on igal juhul tugevamalt väljendunud söömishäirega patsientidel tingituna häire iseärasustest. Nö esikolmiku moodustasid sellised omadused nagu: rahulolematus kehaga (BD), kõhnuseihalus (DT) ja introtseptiivne teadlikkus (IA). Kõige suurem skoor on (BD), sest see on peamine põhjus, millest tingituna hakkab isik kasutama erinevaid meetodeid saavutamaks keha, mis on temale sobilik.

Vaadates Joonis 1. kontrollrühma skaalat, võib öelda, et ka tervetel indiviididel esineb rahulolematust oma kehaga ning seetõttu soov olla paremas füüsilises vormis (nt kõhnem). Mis aga eristab on see, et terve isik ei pühendu sellel täielikult ning ei kujune kinnisideed. Samuti perfektsionism – iseloomujoon, mis esineb ka söömishäireta indiviididel.

Joonis 2. puhul on samuti tulemused suhteliselt ootuspärased. Võimalik, et mingit moodi on seotud mittetõhusus ning impulsi regulatsioon, kuna mõlemad omadused olid II korral jäänud muutumatuks, ent mõlema omaduse skoor langes III korral. Samuti on võimalik seose olemasolu sotsiaalne ebakindluse (SI) ja kõhnuseihaluse vahel (DT). Näiteks kui söömishäire ravi käigus tõusis patsiendi enesehinnang ja –kindlus, vähenes vajadus kõhnuse järele.  

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Õde peab kindlasti arvestama, et söömishäirete ravi on väga pikaajaline ja keeruline protsess ning tegeledes patsiendiga on vaja olla järjepidev ja koguda ka kannatust. Ravi esimese kolme kuu jooksul pole veel märkimisväärseid muutusid näha. Alles poole aasta pärast võib märgata osade hoiakute ja indiviidi käitumise muutumist. Täielik paranemine võib aga võtta mitmeid aastaid.