Analüüsida EDI-II jooniseid (vajadusel lugeda lisamaterjali M. Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all). Analüüsi aluseks olevad küsimused:
Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?
![]() |
Toetudes Joonis 1 esitatud andmetele on näha, et söömishäirega patsiendil
on kõigi omaduste skoor kõrgem kui kontrollgrupil. Tunduvalt suurema
erinevusega omadused söömishäire ja kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT),
rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA), buliimia
(B) ja sotsiaalne ebakindlus (SI). Kõige väiksem erinevus on selliste omaduste
nagu perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF) vahel.
Millega see võiks olla seletatav?
Selline erinevus on seletatav sellega, et söömishäirega patsientidel
esinevad vastavad psühholoogilised, käitumuslikud või isiksuslikud iseärasused.
Lisaks on seetõttu häirunud ka organismi kognitiivne funktsioon.
Kuidas on omadused aja
jooksul muutunud?
Umbes pooled omadustest olid I korral kõrgema skooriga, kui seda II ja III
korral – B, BD, ID, IA, MF ja IR. Samas on omadusi, mis muutusid aja jooksul
väga vähe või mis on hoopis võrreldes I mõõtmistulemusega tõusnud. Lisaks oli
neid omadusi, mille skoor oli II mõõtmiskorral tõusnud I mõõtmiskorra suhtes
ning III mõõtmiskorral siiski langenud I korra skoori suhtes. Kõhnuseihalus
(DT) oli see omadus, mille skoor I korral 9,5, II korral aga 10 ning III korral
langes 8,5-le. Analoogne muutus oli ka sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul.
Asketism (A) ja perfektsionism (P) olid need omadused, mis nii II kui III
mõõtmisel olid kõrgema väärtusega, kui I mõõtmisel. Kõige enam langes
küpsusehirmu (MF) skoor, seda nii II kui III korral. Kõige vähem langes kehaga
rahulolematuse skoor (BD). Mittetõhusus (I) oli omadus, mis II mõõtmisel ei
andnud mingit erinevust, kuid skoor langes siiski 2 punkti võrra III korral. Sarnaselt
muutus ka impulsi regulatsiooni (IR) skoor.
Kas tulemused on
ootuspärased?
Joonis 1. puhul on tulemused üldiselt vägagi ootuspärased. Selge see, et
EDI-2 alaskaalal toodud omadused on igal juhul tugevamalt väljendunud
söömishäirega patsientidel tingituna häire iseärasustest. Nö esikolmiku
moodustasid sellised omadused nagu: rahulolematus kehaga (BD), kõhnuseihalus
(DT) ja introtseptiivne teadlikkus (IA). Kõige suurem skoor on (BD), sest see
on peamine põhjus, millest tingituna hakkab isik kasutama erinevaid meetodeid
saavutamaks keha, mis on temale sobilik.
Vaadates Joonis 1. kontrollrühma skaalat, võib öelda, et ka tervetel indiviididel esineb
rahulolematust oma kehaga ning seetõttu soov olla paremas füüsilises vormis (nt
kõhnem). Mis aga eristab on see, et terve isik ei pühendu sellel täielikult
ning ei kujune kinnisideed. Samuti perfektsionism – iseloomujoon, mis esineb ka söömishäireta indiviididel.
Joonis 2. puhul on samuti tulemused suhteliselt ootuspärased. Võimalik, et
mingit moodi on seotud mittetõhusus ning impulsi regulatsioon, kuna mõlemad
omadused olid II korral jäänud muutumatuks, ent mõlema omaduse skoor langes III
korral. Samuti on võimalik seose olemasolu sotsiaalne ebakindluse (SI) ja
kõhnuseihaluse vahel (DT). Näiteks kui söömishäire ravi käigus tõusis patsiendi
enesehinnang ja –kindlus, vähenes vajadus kõhnuse järele.
Mida võiks järeldada ja
millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Õde peab kindlasti arvestama, et söömishäirete ravi on väga pikaajaline ja keeruline protsess ning tegeledes patsiendiga on vaja olla järjepidev ja koguda ka kannatust. Ravi esimese kolme kuu jooksul pole veel märkimisväärseid muutusid näha. Alles poole aasta pärast võib märgata osade hoiakute ja indiviidi käitumise muutumist. Täielik paranemine võib aga võtta mitmeid aastaid.

Väga sisukas analüüs. Oled palju vaeva näinud ka seoste leidmisel. Tubli!
VastaKustuta