4. Ülesanne

Analüüsida EDI-II jooniseid (vajadusel lugeda lisamaterjali M. Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all). Analüüsi aluseks olevad küsimused:

Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?

Toetudes Joonis 1 esitatud andmetele on näha, et söömishäirega patsiendil on kõigi omaduste skoor kõrgem kui kontrollgrupil. Tunduvalt suurema erinevusega omadused söömishäire ja kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA), buliimia (B) ja sotsiaalne ebakindlus (SI). Kõige väiksem erinevus on selliste omaduste nagu perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF) vahel.

Millega see võiks olla seletatav?

Selline erinevus on seletatav sellega, et söömishäirega patsientidel esinevad vastavad psühholoogilised, käitumuslikud või isiksuslikud iseärasused. Lisaks on seetõttu häirunud ka organismi kognitiivne funktsioon.

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?

Umbes pooled omadustest olid I korral kõrgema skooriga, kui seda II ja III korral – B, BD, ID, IA, MF ja IR. Samas on omadusi, mis muutusid aja jooksul väga vähe või mis on hoopis võrreldes I mõõtmistulemusega tõusnud. Lisaks oli neid omadusi, mille skoor oli II mõõtmiskorral tõusnud I mõõtmiskorra suhtes ning III mõõtmiskorral siiski langenud I korra skoori suhtes. Kõhnuseihalus (DT) oli see omadus, mille skoor I korral 9,5, II korral aga 10 ning III korral langes 8,5-le. Analoogne muutus oli ka sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul. Asketism (A) ja perfektsionism (P) olid need omadused, mis nii II kui III mõõtmisel olid kõrgema väärtusega, kui I mõõtmisel. Kõige enam langes küpsusehirmu (MF) skoor, seda nii II kui III korral. Kõige vähem langes kehaga rahulolematuse skoor (BD). Mittetõhusus (I) oli omadus, mis II mõõtmisel ei andnud mingit erinevust, kuid skoor langes siiski 2 punkti võrra III korral. Sarnaselt muutus ka impulsi regulatsiooni (IR) skoor.

Kas tulemused on ootuspärased?

Joonis 1. puhul on tulemused üldiselt vägagi ootuspärased. Selge see, et EDI-2 alaskaalal toodud omadused on igal juhul tugevamalt väljendunud söömishäirega patsientidel tingituna häire iseärasustest. Nö esikolmiku moodustasid sellised omadused nagu: rahulolematus kehaga (BD), kõhnuseihalus (DT) ja introtseptiivne teadlikkus (IA). Kõige suurem skoor on (BD), sest see on peamine põhjus, millest tingituna hakkab isik kasutama erinevaid meetodeid saavutamaks keha, mis on temale sobilik.

Vaadates Joonis 1. kontrollrühma skaalat, võib öelda, et ka tervetel indiviididel esineb rahulolematust oma kehaga ning seetõttu soov olla paremas füüsilises vormis (nt kõhnem). Mis aga eristab on see, et terve isik ei pühendu sellel täielikult ning ei kujune kinnisideed. Samuti perfektsionism – iseloomujoon, mis esineb ka söömishäireta indiviididel.

Joonis 2. puhul on samuti tulemused suhteliselt ootuspärased. Võimalik, et mingit moodi on seotud mittetõhusus ning impulsi regulatsioon, kuna mõlemad omadused olid II korral jäänud muutumatuks, ent mõlema omaduse skoor langes III korral. Samuti on võimalik seose olemasolu sotsiaalne ebakindluse (SI) ja kõhnuseihaluse vahel (DT). Näiteks kui söömishäire ravi käigus tõusis patsiendi enesehinnang ja –kindlus, vähenes vajadus kõhnuse järele.  

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Õde peab kindlasti arvestama, et söömishäirete ravi on väga pikaajaline ja keeruline protsess ning tegeledes patsiendiga on vaja olla järjepidev ja koguda ka kannatust. Ravi esimese kolme kuu jooksul pole veel märkimisväärseid muutusid näha. Alles poole aasta pärast võib märgata osade hoiakute ja indiviidi käitumise muutumist. Täielik paranemine võib aga võtta mitmeid aastaid.