7. Ülesanne

Neli-kolm-kaks-üks-tööleht

4 uut mõistet, mida õppisin Selektiivne abstraktsioon – suvaline järeldamine. Asketism – isiklikust heaolust loobumine, keha vajaduste piiramine miinimumini, meeleliste püüdluste mahasurumine. Dihhotoomne mõtlemine – kõik või mitte midagi/must-valge mõtlemine. Egosüntoonia – probleemi olemasolu eitamine. Isiku mõtted, hoiakud ja käitumine on kooskõlas tema enesekontseptsiooniga.	3 uut fakti, mida õppisin Anorexia Nervosa võib üle minna Bulimia Nervosax ja vastupidi Söömishäire saab alguse inimese kõhnumispüüdest, mis muutub kontrollimatuks nälgimiseni viivaks paastumiseks. Bulimia Nervosat esineb Anorexia Nervosast 2-3x sagedamini
2 küsimust, mis jäid vastuseta Kas söömishäired on mingil määral seotud pärilikkusega? Kas söömishäired on täielikult väljaravitavad või jääb ikkagi oht tagasilanguseks?	1 kõige väärtuslikum mõte Söömishäire võimalikult varajane avastamine, nagu ka teiste haiguste puhul, on väga oluline ravi seisukohast, sest on pikaajaline protsess, milles kasutatakse erinevaid teraapialiike ja samal ajal puudub farmakoloogiline ravi, mis mõjuks otseselt söömishäirele.

Kursuse toimumise käigus tundsin ennast iga ülesande lahendamisega aina kindlamalt ja usun, et saan neid teadmisi vajadusel rakendada. 
Mind üllatas, et söömishäire on suhteliselt tõsine probleem ja sellel pööratakse vähe tähelepanu. 
Mulle meeldis kursuse ülesehitus, kuna see oli üheltpoolt lühike, samas sisukas ja andis minule isiklikult piisavalt põhjaliku ülevaate söömishäiretest ja häire ravi nüanssidest.
Mulle ei meeldinud MEELDIS KÕIK! Isegi blogimine, mis tundus esialgu võõras, ei tekitanud probleeme. 
Nüüd ma tean, et buliimia esineb anoreksiast sagedamini ja söömishäirete all kannatavad ka mehed.
Nüüd ma oskan paremini ära tunda söömishäirega isikut ja teda oma oskuste piires aidata. 
Ma soovin, et meil oleks olnud aeg arutada söömishäirega patsiendi nõustamise üle. Milliseid meetodeid kasutada lisaks KKT-le (negatiivsete mõtete päevikule ja mõtete vaidlustamisele). Kas ka motiveeriv intervjueerimine on selles olukorras kasutatav jm.
Tahan teada rohkem meestel esinevate söömishäirete kohta ja kas ravi põhimõtted on samad mis naistel.
Sain iseenda kohta teada, et oskan oma aega piisavalt hästi planeerida, et esitada ülesanded ettenähtud ajaks. 
Sain enda kaaslaste kohta teada, et kõik on olnud kursuse vältel äärmisel tublid ja mõistsid antud teemat hästi. 
Tahan veel öelda, et kursus oli hästi korraldatud ning soovitan kõigil, kes tahavad rohkem teada saada söömishäiretest ja nende ravist või siis lihtsalt avardada oma silmaringi, osa võtta.  

6. Ülesanne

Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal.

	Mõte	Hinnang 0-10 pallini	Vaidlustamine
1.	Olen paks ja ema moodi.	8	Miks sa arvad, et oled paks? Kui paks on sinu jaoks paks? On sulle keegi seda tõsiselt öelnud? Kas tead oma KMI-d? Millistele normidele toetud?
2.	Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).	8	Mida tähendab sinu jaoks normaalne söömine? Kui palju kaloreid sa päevas saad? Mitu korda päevas sa sööd? Mida meeldib kõige rohkem süüa, mida vähem? Kas normaalse all mõtled ka tervislikku toitumist?                    Mida tähendab „hästi“ 10- palli süsteemis?
3.	Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.	8	Millega tavaliselt tegelenud oled? Millised on sinu huvid/hobid? Mida sa sooviksid teha? Mida sa mõtled „kõik“ all? Mis mõte peab tegevusel olema, et sooviksid seda teha?
4.	Kõik läheb allamäge.	8	Mida mõtled „kõik“ all? Kas on midagi, mis läheb hästi? Oled sa midagi teinud, et asjad läheksid ülesmäkke? Mis olukorda tahaksid eelisjärjekorras parandada?
5.	Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.	7	Mis põhjusel seda arvad? Kas oletad seda või oled millestki järeldanud? Kas oled tema käest küsinud, millisena meeldid? Saledusel on omad piirid, mida sina saleduse all mõtled?
6.	Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.	7	Mida tähendab sinu jaoks „sellisena“ Kuidas ennast hindad? Mida on sinus, mis sinu arvates ei meeldi mehele? Oskad nimetada oma positiivseid jooni? Millisena sa sellele mehele meeldid?
7.	Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.	6	Mis usku sa oled? Kui pikka aega oled olnud taimetoitlane? Kas sinu usk keelab sul liha süüa? Kas saad kõik vajalikud toitained taimsest toidust kätte? Kas oled koguaeg söönud taimetoitu või miski sundis sellise otsuse vastu võtma?
8.	Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?	7	Mida pead silmas „normaalse“ all? Kui hea on hea väljanägemine? Mida sa enda juures muuta tahad? Või oled juba muutnud? Kas juhindud mingist eeskujust? Miks arvad, et ei ole praegu normaalne ja hea väljanägemisega?
9.	Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.	8	Mida sa tahad, et sinus märgataks? Milles sa rohkem pingutama pead (dieet, trenn, õppimine)? Kas oskad täpsustada, keda mõtled „teiste“ all? (sõbrad, vanemad vm)
10.	Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.	7	Mida tähendab sinu jaoks „ilus“? Kas on keegi eeskujuks/tahad kellegi moodi olla? Kas trenni teed ainult selle pärast, et olla ilus või on mõni muu eesmärk ka? Kas tahad meeldida teistele, endale või mõlemale? Kas praegu sa ei ole ilus? Keegi on sulle midagi öelnud või ise arvad nii?

5. Ülesanne

Lugeda „Riina“ juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal.

Soodustavad tegurid	Tunded	Mõtted	Käitumine	Säilitavad tegurid
Gümnaasiumi ajal võttis kaalust palju alla ja teised kiitsid teda, jagasid komplimente ja see tekitas Riinas hea enesetunde, millele järgnes soov edasi pingutada. Segane suhe noormehega – leidis tema telefonis sms-i teiselt tüdrukult. Riina järeldas, et põhjus on tema kaalus, kuna parasjagu tegeles sellega. Hirm muutuda samasuguseks nagu tema ema ja õde – ülekaalulised.	Rahulolematus (kui kaal pole piisavalt madal, võib tuleb juurde) Rahulolu (kui kaal langeb) Hirm Ebakindlus Ebaõnnestumine Süütunne Tunne, et on suur ja kole Tahtejõud Viha ja kurbus (kui hakkas kahtlustama noormeest petmises) Paanika Mure Paranoia	„Olen inetu ja paks“ „Olen nõrk ja tahtejõuetu„ „Kui väljas käin, siis kõik jälgivad ainult mind – istun pigem kodus, seal on turvalisem“ „Muutun samasuguseks nagu ema ja õde“ „Meeldin noormehele ainult saledana, seega pean jätkama kaalu langetamist“ „Pean rohkem trenni tegema ja vähem sööma“ „Elu on läbi, kui võtan vähekegi juurde“ „Kui võtan kaalust alla, siis olen ilusam ja mulle tehakse komplimente“ „Kui söön ühe jäätise, siis tunnen, et olen vähemalt 3kg raskem“ „Ma ei suuda magada“ „Oksendamine aitab mul väga hästi kaalu hoida“ „Alates homsest hakkan vähem sööma“ „Ma ei suuda iseseisvalt toime tulla“	Riina valmistus ülesöömishoogudeks – käis poes toitu juurde ostmas. Riina tegi alusetuid järeldusi. Sõi vähe ja tegi palju trenni. Riina sattus hasarti kaalu langetamisest. Peale söömist oksendas, mis andis talle kindlustunde, et ta saab kaalu kontrolli alla hoida. Riina hakkas käima kaalujälgijate rühmas. Ei käi väljas, kardab, et kõik jälgivad teda, istub kodus ja räägib vanematele oma kehakaalust. Riina tunnistas endale, et ta ei saa probleemiga iseseisvalt hakkama.	Lähedaste ükskõiksus või tegevusetus – keegi ei tegelenud tüdruku söömise reguleerimisega peale esmast, juba haiglaravi. Ema ei mõista söömishäiret ning valmistab madala kalorsusega toitu tütrele, toetades sisuliselt tüdruku  jätkamist samas vaimus. Oksendamise jätkamine, kuna see aitab „kaalu hoida“.

4. Ülesanne

Analüüsida EDI-II jooniseid (vajadusel lugeda lisamaterjali M. Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all). Analüüsi aluseks olevad küsimused:

Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?

Toetudes Joonis 1 esitatud andmetele on näha, et söömishäirega patsiendil on kõigi omaduste skoor kõrgem kui kontrollgrupil. Tunduvalt suurema erinevusega omadused söömishäire ja kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA), buliimia (B) ja sotsiaalne ebakindlus (SI). Kõige väiksem erinevus on selliste omaduste nagu perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF) vahel.

Millega see võiks olla seletatav?

Selline erinevus on seletatav sellega, et söömishäirega patsientidel esinevad vastavad psühholoogilised, käitumuslikud või isiksuslikud iseärasused. Lisaks on seetõttu häirunud ka organismi kognitiivne funktsioon.

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?

Umbes pooled omadustest olid I korral kõrgema skooriga, kui seda II ja III korral – B, BD, ID, IA, MF ja IR. Samas on omadusi, mis muutusid aja jooksul väga vähe või mis on hoopis võrreldes I mõõtmistulemusega tõusnud. Lisaks oli neid omadusi, mille skoor oli II mõõtmiskorral tõusnud I mõõtmiskorra suhtes ning III mõõtmiskorral siiski langenud I korra skoori suhtes. Kõhnuseihalus (DT) oli see omadus, mille skoor I korral 9,5, II korral aga 10 ning III korral langes 8,5-le. Analoogne muutus oli ka sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul. Asketism (A) ja perfektsionism (P) olid need omadused, mis nii II kui III mõõtmisel olid kõrgema väärtusega, kui I mõõtmisel. Kõige enam langes küpsusehirmu (MF) skoor, seda nii II kui III korral. Kõige vähem langes kehaga rahulolematuse skoor (BD). Mittetõhusus (I) oli omadus, mis II mõõtmisel ei andnud mingit erinevust, kuid skoor langes siiski 2 punkti võrra III korral. Sarnaselt muutus ka impulsi regulatsiooni (IR) skoor.

Kas tulemused on ootuspärased?

Joonis 1. puhul on tulemused üldiselt vägagi ootuspärased. Selge see, et EDI-2 alaskaalal toodud omadused on igal juhul tugevamalt väljendunud söömishäirega patsientidel tingituna häire iseärasustest. Nö esikolmiku moodustasid sellised omadused nagu: rahulolematus kehaga (BD), kõhnuseihalus (DT) ja introtseptiivne teadlikkus (IA). Kõige suurem skoor on (BD), sest see on peamine põhjus, millest tingituna hakkab isik kasutama erinevaid meetodeid saavutamaks keha, mis on temale sobilik.

Vaadates Joonis 1. kontrollrühma skaalat, võib öelda, et ka tervetel indiviididel esineb rahulolematust oma kehaga ning seetõttu soov olla paremas füüsilises vormis (nt kõhnem). Mis aga eristab on see, et terve isik ei pühendu sellel täielikult ning ei kujune kinnisideed. Samuti perfektsionism – iseloomujoon, mis esineb ka söömishäireta indiviididel.

Joonis 2. puhul on samuti tulemused suhteliselt ootuspärased. Võimalik, et mingit moodi on seotud mittetõhusus ning impulsi regulatsioon, kuna mõlemad omadused olid II korral jäänud muutumatuks, ent mõlema omaduse skoor langes III korral. Samuti on võimalik seose olemasolu sotsiaalne ebakindluse (SI) ja kõhnuseihaluse vahel (DT). Näiteks kui söömishäire ravi käigus tõusis patsiendi enesehinnang ja –kindlus, vähenes vajadus kõhnuse järele.  

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Õde peab kindlasti arvestama, et söömishäirete ravi on väga pikaajaline ja keeruline protsess ning tegeledes patsiendiga on vaja olla järjepidev ja koguda ka kannatust. Ravi esimese kolme kuu jooksul pole veel märkimisväärseid muutusid näha. Alles poole aasta pärast võib märgata osade hoiakute ja indiviidi käitumise muutumist. Täielik paranemine võib aga võtta mitmeid aastaid.

3. Ülesanne

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta.

1) Enamik haiguse all kannatajatest tunnevad end ebakindlalt ning püüavad oma söömishäiret igal võimalusel saladuses hoida. (nt ei söö avalikes kohtades, eelistavad süüa üksi, ei tunnista probleemi olemasolu jne).

2) Dieedipidamine ja kaalulangetamine põhjustab negatiivseid psüühilisi tagajärgi, sh söömishäireid ja depressiooni. See teadmine pärineb juba 1950. aastast normkaaluliste noorte meeste uuringust, kus jälgiti poole aasta vältel ülirange dieedi (1600 kcal päevas) efekti.

3) Söömishäire all kannatavatel noorukitel on reeglina madal enesehinnang ja neile on omane pidev kahtlemine endas ning enda maha tegemine igal võimalusel.

4) Söömishäiretega inimene võib näida kauge ja omakasupüüdmatu (toit, trenn ja kaal on ainukesed huvid), tuim ja emotsioonitu (näitab harva välja viha, rõõmu, kurbust, naudingut, valu), rahutu (pidevalt liikvel, ei suuda istuda, ärkab varakult üles), puhtuse „friik“ (tubade puhtus, põhjalik kontroll, kas tuba sai puhtaks, isiklik hügieen – mitu korda päevas dušši alla).

5) Söömishäire all kannatavad inimesed unustavad tihtipeale oma hobid, katkestavad suhtlemise sõpradega ning eelistavad pigem isolatsiooni.

6) Mõni anoreksia haige või nõuda, et erinevad toiduained taldrikul kokku ei puutus, või oleksid näiteks lõigatud neljaks (kartul neljaks osaks, kana neljaks osaks, salat neljaks osaks jne)

7) Toitumishäiretega meestele on iseloomulik keskendumine mingile kindlale kehatüübile, milleks reeglina on lihaseline keha, mitte kaalulangetamisele. Selleks aga tehakse intensiivseid treeninguid ning kasutatakse steroide jm.

*Homo- ja biseksuaalsete meeste seas on söömishäirete levimus suurem, kui heteroseksuaalsete meeste seas. Naiste puhul sellist erinevust täheldatud ei ole.

Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Oma igapäevatöös puutuvad õed kokku pea kõikide söömishäirete puhul esinevate patsiendi iseärasustega. Toetudes oma praktilisele kogemusele töös söömishäiretega noorukitega, esineb sagedamini just konkreetselt söömisega seotud probleeme. Patsiendid keelduvad söömisest, söövad võimalikult vähe, peidavad toitu, jälgivad toidu kogust, püüavad täissuuga lauast lahkuda, et "ülejääk" välja sülitada, pärast söömist võivad kaua nutta. Vastavalt sellele on õdedel vajalik osata, kuidas adekvaatselt ühes või teises situatsioonis aidata söömishäirega patsienti; milline peaks olema õendustegevus just laste puhul (nt alla 16-aastastel). Õde võiks lisaks patsiendi kaloraaži kontrollimisele ja füüsilise aktiivsuse piiramisele osata söömishäirega isikut motiveerida ja julgustada oma käitumist muutma. 

Lisaks sellel puutub õde tihti kokku patsiendi isoleeritusega. Söömishäirega patsient eelistab olla pigem omaette palatis, kui osaleda ühistegevustes. Seega peab õde pidevalt patsienti kaasama tegevustesse või suhtlema temaga individuaalselt. 

2. Ülesanne

Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil?

*Selektiivne abstraktsioon ehk järelduste tegemine eraldiseisvate üksikasjade põhjal.  
(„Olen eriline siis, kui on olen kõhn.“)

*Liigne üldistamine ehk reegli loomine ühe sündmuse põhjal ja selle kasutamine eriolukordades.
(„Olles normaalkaalus ei olnud ma õnnelik. Seega kui kaalus juurde võtan, ei parane minu meeleolu.“)
 
*Liialdamine ehk ebameeldivate tagajärgede ületähtsustamine.
(„Kui keegi peaks mainima, et olen kaalust juurde võtnud, siis ma ei suuda seda taluda.“)

*Dihhotoomne ehk kõik-või-mitte-midagi mõtlemine. Sündmused võivad olla ainult õigeid või valed, head või halvad.
(„Kui ma kaalus veidi juurde võtan, jätkan samas vaimus ning kaal tõuseb veelgi - muutun paksuks.“)

*Personaliseerimine ja endale viitamine ehk endaga seotud sündmuste ületähtsustamine.
(„Kui näen kedagi ülekaalulist, tekib mul hirm, et muutun samasuguseks.“)

Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid. 

Kehakaalu ja -figuuri ületähtsustamine ja selle moonutatud tunnetus - isegi raskelt alakaaluline patsient võib tunda ennast endiselt "paksuna."

Range dieet  - suur hirm kehakaalust juurde võtta.

Madal enesehinnang - inimene näeb enda juures ainult negatiivset poolt ning positiivseid aspekte ei taha märgata või ei võta omaks. 

Perfektsionism - anorexia nervosa ja bulimia nervosa haiged on sageli perfektsionistid. Koolis õpivad hästi, teevad koduseid töid ja on kohusetundlikud. Soov on näida edukam ja kompetentsem. Mh väljendub perfektsionism ka "ideaali" figuuri poole pürgimises. 

Söömishood - tekivad pärast mõneajalist näljutamist või vähest söömist. Kaob kontroll söödud toidukoguste üle ja toimub impulsiivne ülesöömine.

Tahtlik toidu väljutamine - kasutatakse oma kaalu kontrollimiseks, et see peale söömist ei tõuseks (sh süütunde tõttu pärast liigsöömist).

Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?

Kõigepealt tuleks patsiendile anda ülevaade tema söömishäirest - kirjeldada haiguse olemust, sümptome (sh tuua välja patsiendil esinevad sümptomid) ja ravi. Selgitada patsiendile, milline on ravi ülesehitus, laad ning eesmärk. Oluline on tuua konkreetseid kliinilisi näiteid, et patsiendil oleks parem ülevaade ja arusaam, mida temalt tahetakse ja mille poole peab tema pürgima. Teiselt poolt annab see pikemas perspektiivis patsiendile mõista, et on vaja nii kognitiivseid kui ka käitumismuutusi. Tuleb näidata, kuidas oma toitumist jälgida (nt jälgimislehe kasutamine) ning selgitada selle protsessi vajalikust, kuna paljudele on see vastumeelne. Anda ülevaade oksendamise, lahtistite, diureetikumide kasutamise tagajärgedest. Selgitada, et taoliste meetodite mõju kehakaalule on lühiaegne ning söödud kaloreid see eriti ära ei võta. Lisaks rõhutada, et dieet soodustab ülesöömist. Juhul, kui patsient kasutab ravimeid (diureetikumid, lahtistid), siis käskida lõpetada nende kasutamine või luua ravimitest loobumise kava. Alternatiivtegevuste pakkumine – sõprade külastamine/helistamine, sport, väljas käimine, hobiga tegelemine vms. Patsiendile selgitada dieedist loobumise vajadust – ei tähenda, et kaal tuleb kohe juurde, kuna suurem osa kaloritest on saadud liigsöömisest. Motiveerida üht või teist inimest, midagi oma elus muutma on omamoodi kunst. Igaühele peab lähenema individuaalselt. Kliinilises praktikas on enamlevinud motivaator saada haiglast koju - st mida aktiivsemalt ravis/teraapiates osaled, seda kiiremini on võimalik saada koju, kuid taoline motivatsioon on pigem ajutine. Esimene asi, mis võiks patsienti motiveerida, on haiguse teadvustamine, sh mõistmine, kui tõsise ja ohtliku seisundiga on tegelikult tegemist. Samal ajal peab söömishäire all kannatava patsiendiga tegeledes olema mõistev/empaatiline/toetav, mis aitab luua usaldust. Edasi, kui patsient saab juba süstemaatilist ravi, saab suhtlemise käigus leida teisi motivaatoreid. Söömishäirega patsiendiga tegeledes on oluline kaasata lähedased inimesed, sest neid usaldatakse rohkem. Mida paremini söömishäirega patsiendiga tegelev spetsialist informeerib patsiendi lähedasi, seda efektiivsem on ravi. Kui lähedased on samal seisukohal ja soovitavad samu asju mida terapeut/õde, siis söömishäirete all kannatav inimene võtab ehk rohkem kuulda.

1. Ülesanne - Võrdlusskeem